Tule trenni!

Erinevad toitumisviisid 1: tsükliline paastumine

Share on facebook

Sõna dieet tähendabki toitumisviisi. Enamasti aga mõeldakse selle sõnaga nälgimist, kalorite piiramist, enese piitsutamist.

Toitumisviis on tegelikult ka see, kui sa sööd seda, mille järgi isu on. Kui sinu toitumisviis on süüa iga päev burgerit🍔, siis see on ka dieet – toitumisviis.

Erinevate toitumisviiside juures on palju pluss- ja miinuspooli. Mina ei tagane nõudest, et keha peab saama talle vajalikud toitained kätte. Kuid ka selle raames on tolerantsus päris suur, mis on tore, sest igaüks saabki valida endale sobiva toitumisviisi, järgides siiski seda kuldset printsiipi🎇 – kõik toitained on tagatud.

Toongi nüüd teieni läbi mitme postituse erinevaid dieete, mille üle saad ise otsustada. Toon välja erinevate spetsialistide (päris doktorite) hoiakud nende suhtes, kuidas need organismis toimivad ning enda arvamuse ja kogemuse.

Tsükliline paastumine

Paastumine on see, kui sa üldse ei söö. Ei tohi ajada segi nälgimisega – nälgimine on see, kui sa näitad kehale, et söök on olemas, aga me ei saa piisavalt – nälg on alati kahjulik. Paastul on aga omad kasutegurid.

Paastumise ajal saab keha toidu seedimisest puhata ning tegeleda “pühendunumalt” muude ehitus- ja lammutamise protsessidega.

Mis toimub meie kehas kui me sööme: süües tõusevad organismis glükogeenivarud. Kui neid on liiga palju (sööd liiga palju), muundatakse üleliigne energia triglütseriidideks ja talletatakse rasvkoes😩. Nüüd on täis kaks energia reservuaari: glükogeenivarud ja rasvkude.

Kust keha kütust kasutab? Seni, kuni glükogeenivarude paak on täis, kasutab keha kütust sellest. Kui see paak saab tühjaks, saab keha hakata kasutama energiat rasvavarude paagist (Alila Medical Media).

Pööran veel tähelepanu aga selle protsessi algusele – kohale, kus liigsed glükogeenivarud muundatakse rasvaks – seda teostab hormoon nimega insluliin. Niisiis kui me sööme, hakkab kõhunääre eritama insuliini, et hoida veresuhkurt tasakaalus ja see kaitsebki meid omakorda sellega, et üleliigne glüko veres nö. koristatakse ära ja peidetakse teisel kujul rasvkoesse. Tervise seisukohalt hea. Aga kui me ei taha, et seda materjali muudkui rasvkoesse koguneks, siis on tark mitte insuliini nii palju stimuleerida.

Seega, keha hakkab kasutama kütust rasvavarude paagist siis, kui glükogeenivarud on tühjad – ehk siis kui me ei söö kogu aeg peale. See siis on enamasti öösel. Ning teine punkt, kui keha toodab insuliini, siis sel ajal rasvapõletust ei toimu – kuid insuliini hakkab erituma siis kui me sööme. Seega – kui me ei söö, saab kasutada keha rasva energiaks🙌.

Aga mis sai sellest printsiibist, et keha peab saama kätte kõik toitained? 🤔Siin ongi tsüklilise paastumise võlu! Tsükliline paastumine tähendab toitumisviisi, kus mingi ajaperiood ööpäevas on söömise tsükkel ⏰ning mingi perioodi siis paastud. Kõige levinum valem on 8 + 16 h, kus söögikorrad sätitakse 8 tunni sisse ning 16 tundi toimub paastumine.

Kuidas need söögikorrad seal söögiaknas on sätitud – kaloraaž, makrod jms – on puhtalt individuaalne.

Kasutegurid

  • Seedesüsteem saab puhkust
  • Keha kasutab reserv-rasva energiaks – väheneb rasva mass
  • Keha hakkab tootma rohkem kasvuhormooni
  • Lihasmass oluliselt ei vähene*
  • Tõuseb nor-adrenaliin = energia
  • Baasainevahetus ei aeglustu!
  • Keha vabaneb ebavajalikest kudedest, nn vananenud koed
  • Vererõhk normaliseerub
  • Väheneb veres halva kolesterooli tase (Dr. Anand Chockalingam)

Nagu eelnevalt seletatud, hakkab paastu ajal kasutama keha energiat rasvkoest, kord kui glükogeenivarude paak saab tühjaks ja uut toitu muudkui sinna paaki peale ei laeta.

Samuti lõhub keha ka kõiki ebavajalikke kudesid ning see on suur kasutegur erinevate sündroomide ja vähi käsitlemisel ning aitab üldse püsida tervem, värskem, noorem – naha seisund samuti paraneb😌😌.

Kõige suurem vastulause kipub inimestel tulema baasainevahetuse osas. Aga see ongi kõige suurem trump sellel dieedil teiste dieetide ees (kaalulanguse seisukohalt) – baasainevahetus ei aeglustu! Samal ajal kui kasvõi sama kaloraaži puhul, olles nö tavalise režiimiga kaloridefitsiidi dieedil, aeglustub baasainevahetus (Jason Fung, MD). Ja kui baasainevahetus aeglustub, siis ei kasuta keha nii palju kütust 24 h jooksul, kipub pigem rasva korjama jne. Aga sellesse teemasse selles artiklis ei süvene.

Miks baasainevahetus ei aeglustu? Kuna söömise tsüklis saab keha piisavalt energiat, üsna sagedasti ja/või korralikes kogustes – siis see lükkab ainevahetuse käima ning paastumise ajal laseb see samas tempos edasi. Kujutle, et lükkad mingid suurt kera. 🎱Variant üks: sa oled klassikalises kalori defitsiidis, seega sööd väikestes kogustes, kunagi ei saa kõhtu täis, pidev nälg ja nõrkus = pole jõudu kera veerema lükata (ainevahetus on aeglane). Variant kaks: sa sööd kõik samad söögid kaheksa tunni sees, mistõttu on sul söögikorrad suuremad ja saad ilusti kõhu täis, energiat ja jõudu on = jõuad kera veerema lükata (ainevahetus on kiire)💥. Ja siis kui sa vahepeal kerale hoogu juurde ei anna (toitu peale ei tule, paastud), veereb ta inertsist edasi.

*Teine peamiseid müüte on see, et keha hakkab lihaseid lagundama. Keha on väga tark isereguleeruv süsteem. Loodus on programmeerinud keha andma endast parima, et olla võimalikult jätkusuutlik. Lihaseid vajab keha rohkem kui rasva – kui kehal on muidugi seda rasvamassi, mida kasutada (!!!) – seega, keha on tark ja kasutab kütust sellest paagist.

Tõsi aga on see, et kui sul ei ole rasvamassi, mida kaotada JA soovid lihasmassi kasvatada, siis ei ole tsükliline paastumine parim mõte.

Kolmas vastuväide: aga aju vajab pidevalt suhkruid! Vale, aju vajab glükogeeni. Ja seda ei saa ainult suhkurt süües. Võtame ette selle sama süsteemi, kus süües üleliigne glükogeenide varu muundatakse rasvkoeks. Kui me nüüd need glükogeenivarud tühjendame, suudab keha sealt rasvkoest minna energiat otsima ning sisuliselt toimub sama protsess tagurpidi ja sellest materjalist saab toidetud ka aju! Ning veel enam, tsükliline paastumine turgutab ka ajurakkude tööd (Dr. Anand Chockalingam).

Vastunäidustused

  • rasedad ja rinnaga toitvad emad
  • lapsed ja teismelised
  • toitumishäirete all kannatajad
  • esimese astme diabeedikud
  • alakaalulised
  • muud tervislikud vastunäidustused

Minu arvamus ja kogemused

Nagu algul (ja ka varasemalt pidevalt) mainitud – ei tagane ma printsiibist, et keha peab saama kätte piisavalt vajalikke toitaineid. Olen aga tsüklilise paastumise toimise ja kasutegurid endale väga selgeks teinud ning see on veenev. Loomulikult juhul, kui on rasvamassi, mida kaotada.

Ent sellegipoolest võib olla, et see mõnele inimesele ei sümpatiseeri. Selle jaoks peabki igaüks oma elu üle ise otsustama.

Mina proovisin seda kunagi paar aastat tagasi koos ketodieediga (millest kirjutan ka varsti). Tol ajal see mulle aga ei sobinud. Küll proovisin seda söömise tsüklit ajastada alates hommikust, aga siis lõppes see liiga vara. Proovisin erinevaid päevalõike selle söögiaknaga katta, aga ma siiski tundsin nälga ja jõuetust paastu ajal. Samas ei ole mul meeles, milline oli minu toitumine – ehk oli kaloraaž liiga madal.

Aga…! Võistlusdieedil olles olen ma siiski parajas kalori defitsiidis ning tunnen pidevalt nälga ja jõuetust. Siis on mul iseenesest tekkinud mõnedel päevadel see tsükliline paastumine – teen toidukordade vahel väiksemad vahed või vahel lausa lükkan kaks toidukorda kokku (nt. vahepala ja mu pisike õhtusöök). Ja pean ütlema, et kui kaloraaž on sama, toidudki kasvõi täpselt samad – siis raskem on süüa pisikesi toidukordi nii, et peale söökigi on ikka kõht tühi ja parem on tunne siis, kui saan paaril korral päevas nälja ilusti kustutatud, energia on üleval ja enesetunne hea ning selle pealt suudan pikemat aega kenasti hakkama saada.

Küll aga pole ma teinud seda nüüd sihilikult just tsüklilist paastumist silmas pidades. Aga mõte on nüüd mul peas küll, et võiks siis juba teha selle konkreetseks🤔, panna kellaajalised tsüklite ajad paika ja eskperimenteerida… Niiet hoia end kursis, mis ma otsustan teha!

Kui tekkis huvi ja/või küsimusi, millega väidelda, siis kuula veel pikemalt Dr. Jason Fungi intervjuud või uuri tema kodulehte.

Kui sinus äratas küsimusi see osa, kuidas glükogeenivarud ja insuliin meie organismis toimetavad, siis sellel teemal on väga illustratiivne selgitus ka siin.

Niiet kel huvi ja vastunäidustused puuduvad, katseta – aga pea meeles, et söögitüklis pead sa saama kätte kehale vajalikud toitained. Kui sa ei oska seda sättida – võta minuga ühendust!

Tervis ja hea enesetunne ennekõike!!🤗

Ketlin