Tule trenni!

Erinevad toitumisviisid 2: ketodieet

Share on facebook

Eelmises postituses sai selgitatud sõna “dieet” tähendus. Küsimusele “mis on kõige õigem dieet?” ei saagi keegi ühest vastust anda. Siin on palju individuaalsust. Mina jään tõekspidamise juurde, et organism peab saama kätte kõik vajalikud toitained selleks, et toimida tervelt. ☺️Ent selle reegli sees on tolerantsust piisavalt, et endale sobivas suunas kallutada.

Ketodieedi põhimõte on viia süsivesikute tarbimine madalale ning rasvad ja valgud kõrgele. Selle mõju peitub keha võimes kasutada rohkem energiat oma rasva-reservidest.

Kordame üle selle seose, mis toimub kehaga kui me tarbime süsivesikuid 🧐: organismis muutub see glükoosiks. Kui glükoosi saab korraga liiga palju (oleneb ka toidu glükeemilisest koormusest), tõuseb veresuhkur. Kuna seda olukorda ei saa lubada, toodab kõhunääre hormooni nimega insuliin, mis lahendab selle olukorra: võtab selle üleliigse energia, mis veresuhkurt tõstis ja konverteerib selle ümber teisele kujule – rasv – et saaks talletada seda rasvareservides, kus ta ei ole otsene kahju tervisele.☝️

Selleks, et me ei tekitaks seda rasvareservi materjali, tuleb hoida süsivesikutega piiri, et me ei algataks kogu seda protsessi. Ja ketodieet ongi siin üheks lahenduseks, kuid selle mõju on veelgi sügavam.

Glükoosi vajavad siiski meie rakud energiaallikaks ning eriti aju. Kuid organism on nii tark süsteem, et ta annab alati endast parima, et püsida elus ja terve ning tal on alati varuks plaan B, plaan C jne – keha kohaneb sellega, milleks me teda kasutame (soovitavalt küll tervislikes piirides!).

Kui me ei saa toidust glükoosi, suudab keha teha ülal kirjeldatud protsessi sisuliselt vastupidi: ta kasutab energiat, mis on talletatud meie rasvarakkudesse ja töötleb selle ümber ketokehadeks, mis on glükoosi imiteerivad osakesed ja suudavad täita selle funktsiooni. Sellest ka nimetus – ketodieet.

Keha lülitub aga sellele programmile ümber ja hakkab tootma ketokehi siis, kui meie päevane imenduvate süsivesikute tarbimine on kuni 20 g. Selleks võib kuluda individuaalselt kas kaks, kolm või viis päeva. Esialgu võib olla enesetunne raske, väsinud või peavalud – siis kui keha veel ketokehi ei tooda, aga glükoosi tarbimine on ka nullitud.

Kui aga keha on ketoosis, on juba enesetunne väga särtsakas, energiatase palju ühtlasem, ajutöö värskem ja rasvapolster väheneb. Esialgu väljutab keha ka natuke üleliigset vett, seega esmane kaalukaotus on vee arvelt (süsivesikud seovad kehas vett ning kui me tarbime oluliselt vähem süsivesikuid, siis see osa veest lahkub).

Ketodieedi plussid

  • Kaalukaotus üleliigse seisva vee arvelt
  • Kaalukaotus rasva arvelt
  • Ühtlasem energiatase
  • Saad lubada rohkem rasva- ja valgurikkaid toite, kui oled neid igatsenud 🙂
  • On aidanud erinevate sündroomide ja krooniliste terviserikete paranemisel, kuna glükoos toidab vigaseid rakke – täpsemalt siit (Dr. S. Phinney)

Ketodieedi miinused

  • Kuna kiudaineid sisaldavad süsivesiku-allikad, jääb neist nüüd puudu ning tuleb tarbida juurde toidulisandi näol
  • Paljud vitamiinid-mineraalid jäävad toiduga saamata kui süsivesikuallikad on viidud miinimumi – tuleb juurde võtta vitamiini-kompleks
  • Ei sobi kui soovid kasvatada lihast – selleks on vaja ka süsivesikuid

Siiski tasub ka ketodieedi puhul kaloraaži osas järge pidada☝️, kuna rasvarikas toit on süsivesikute-rikka toidu kõrval palju energiatihedam, on oht üle süüa. Energiatihe tähendab seda, et väikse massi kohta on suhteliselt suurem kaloraaž kui sama suur toidumass süsivesikuid: üks gramm süsivesikuid annab neli kilokalorit, aga üks gramm rasva annab üheksa kilokalorit.

Kalorite järgimisega ei pea aga juuksekarva lõhki ajama – teed ühe plaani valmis ja sealt edasi toitud umbes-täpselt silmamõõdu järgi edasi.

Minu kogemus

Kõik need punktid, mis ma plusside all üles loetlesin, rõõmustasid mind ketodieedi juures. Kui igapäevaselt on mul rasvade kogus päevas ca 55 g, siis olen igatsenud suuremas koguses avokaadot, rasvast kala, vahest peekonit, juustu – ning keto ajal sain neid kõiki lubada. Ent tekkis igatsus siiski normaalse tasakaalus toitumise järgi, kus on olemas köögi- ja puuviljad, leib, pudru… mu lemmik! 🥴Ja tervislikus mõttes ei tundu mõistlik, et sa ei saa toidust kõiki aineid – mida on tegelikult võimalik normaalse dieediga saada – ning pead neid pulbrina või tablettidena eraldi võtma, nagu kiudained ja vitamiinid.

Seega minu hinnang on, et seda dieeti võib teha lühiajaliselt, kui paned hoolikalt rõhku ka tervislikkusele – ei hulla küllastunud rasvadega (peekon, juust, koor, või) niivõrd kui küllastumata rasvadega (pähklid, kala, avokaado, oliivõli jms) ja võtad juurde vitamiine ning kiudaineid. Samuti ei ole sel dieedil jumet kui sul ei olegi rasvamassi, mida kaotada – sest see saab olema sinu kütuseks ketokehade tootmisel.

Kui sinu senine toitumine ei ole tulemusi toonud ja soovid vahepeal midagi täitsa teistsugust, siis võin aidata sul mõistliku ketodieedi plaani kokku panna. Võta julgesti ühendust!🙌🙌

Sinu parima elukvaliteedi poole!🥰

Ketlin

P.S. pildil on ketodieeti sobiv pikkpoiss. Retsept on lihtne:

sega hakkliha küüslaugu, sibula, maitseainete ja kahe munaga. Lao pikkpoisi alla ahjuplaadile spinati lehed, selle peale pool hakklihasegust, selle peale üks peenem rida juustu. Seejärel lao teine pool hakklihasegust ja mätsi see tugevaks poisiks kokku, lao peale spinatilehed ja juustu. 😉